Thursday, February 22, 2007

Hull päev

Cuenca Parque Central. (Ecuadoris nimelt ei harrastata väljendit Plaza de Armas)

Thea:

Edasi sõitsime Cuenca poole, kus õigupoolest peatusime ainult selleks, et poolitada pikka Quito teed. Cuenca on kena ja puhas linn – nagu Euroopas peaaegu. Saime tuttavaks mõnede politseinikega, sõime ühes nõukaaegset kultuurikeskust meenutavas kohas ja järgmine hommik asusimegi Quito poole teele.

Buss, millele istusime, ei olnud just kõige õnnestunum valik. Sõitsime läbi kõrgete mägede ja ta peatus iga külakase juures, et igasugu karvaseid ja sulelisi tüüpe peale lasta. Need olid põhiliselt üsna mittepuhta olemisega indiaanlased, kelle põhitegevus oli vahekäigus jalutades vastu Mariannet hõõruda. Kuigi jah, meie taga istusid kaks üle pika aja kõige hullemat haisukolli, keda näinud oleme.

Bussisaaga tipphetkeks sai hetk, kui buss ühele autole otsa sõitis. Jah, me elasime üle bussiavarii. Kõik rappus ja kolises räigelt. Õnneks kellegagi siiski midagi hullu ei juhtunud, kuigi ettejäänud auto oli ikka täiesti sodi. Kõige tipuks, avariile järgnenud kaoses meid rööviti. Seda tegid kaks kolumbia trolli. Jäime ilma Marianne kosmeetikakotist, vihmakeebist, kolmest kõrvarõngast, kotikesest batoonikommidest ja ühest telefonist, mis küll Ecuadoris ei tööta. Olime väga nördinud ja seda ei vähendanud sugugi tükk aega vihma käes seismine ja bussi ootamine.

Marianne:

Seal õnnestus meil leida ka üks sõbranna vana ecuadori tädi näol, kes ka meiega seal bussis oli. Koos saime ühe teise bussiga Quitosse. Ega päev, või õigemini päeva lõpp just paremaks ei kujunenud. Quito bussijaam jätti üsna ebameeldiva mulje – pealegi oli seal üsna võimatu taksot saada. Lõpuks tegi veel taksojuht meile tünga ka. (kuskohast meie pidime teadma, et taksodes makstakse taksomeetri järgi ??!?)

Pärast mõningat jalutamist pimedas kesklinnas külma vihma käes leidsime siiski üsna normaalse öömaja ning lõpetasime päeva ameerikaliku Pizza Huti kogemusega.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home