Friday, December 29, 2006

Evo saluut


S6ber Boliivia piirilt


Punost viis tee meid edasi kõigepealt piirile ja sealt juba Boliiviasse ja Copacabanasse, kus tunnise peatuse tegime. Copacabana on Boliivia rannakuurort Titicaca ääres, see on meeldiv oaas karmidele või siis mitte nii karmidele mägimatkajatele. Huvitav on see, et sealkandis kasvasid samad taimed, mis Eestiski, maasikad ja kirsid ja võõrasemad ja priimulad…

Üldse kogu aeg oli tee ääres näha eriti palju igasuguseid loomi. Mu ema meelest polnud ta elu sees nii palju loomi näinud kui mõnede päevadega reisil. Lambad ja sead ja koerad ja laamad lippasid kõik vabalt ringi ja tükkisid nii mõnigi kord tee peale ka. Vahepeal nägime hingematvaid vaateid Titicaca järvest türkiissinise veega, mille nautimist küll tõsiselt häiris bussis lõõmav telefoniskandaal. Tüüpiline Peruu!

Enne La Pazi läbisime linna, mille nimi on El Alto ja seal elavad peamiselt indiaanlased. Kuna oli pühapäev, siis paljud paarikesed pikutasid igasugustel võrdlemsi kitsastel mururibadel. Muidugi ei puudunud ka mõni koerake või lambatall.

La Paz ise asub El Alto suhtes augus. Linnakeskus on augu põhjas ja äärelinnad servadel. Kui hästi vaadata, siis taustaks on lumised mäetipud. Selles linnas on palju turge ja igasugu tänavakaubandust. Erinevalt Limast näeb sealses tänavpildis ka palju rohkem indiaanlasi. Mis mulle erti meeldisis, oli see, et leidus selliseid stiilseid ja väga viisakaid linna- indiaanivanaprouasid, käekoti ja mustade baleriinikingadega, kaabu kenasti pea peale kinnitatud. (nad ei pane kaabut pähe, vaid kinnitavad pea peale). Muidugi oli La Pazis mõeldud ka turistidele, sest seal oli lausa imeline käsitöövalik- iseäranis igasugused kootud kangad ja tekid ja vaibad. Paljud neist meenutasid jällegi eesti käsitööd. Palju leidus ka igasugu vanakraami ja hõbedat. Ainult seda kuulsat nõiaturgu, millest iga reisiraamat räägib, polnud kuskil. Olid mõned letid taimedega ja Pachamama kujukestega, ent midagi sellist nagu me Theaga Limas nägime, küll polnud.

Õhtul lasti linnas saluuti. Õige pea nuputasime ka selle põhjuse välja, nimelt siis kui teleka lahti tegime. Oli Evo Moralese valimise aastapäev. Muideks, Boliivia piiripunkte ilustavad Evo paraadportreed ja poodides müüakse Evo pildiga t-särke. Seltskond tähsaid onusid ja Evo muidugi, istusid mingi laua taga ja kõik pidasid kõnesid sellest, kui hiilgav aasta on ikka olnud. Rahvas saalis juubeldas ja karjus. Sinna saali olid toodud ka mõned mägilased, aga oli näha, et nad ei saanud üldse millestki aru. Võibolla selleks, et illustreerida mõtet sellest, et Evo on kõigi boliivlaste president.

Oeh, boliivlased on hullud!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home