Friday, December 29, 2006

Colca jänes


Hiljem sõitsime lennukiga Arequipasse, kus me peatusime hostelis, kus oli väga võluv noor kass. Ühe päevakese tutvusime linnaga ja külastasime Santa Catalina kloostrit. See on selline hiigelsuur müüridega piiratud moodustis, kus tänapäevalgi elavad mõned nunnad. Nel oli seal täiesti oma elu – omad majad ja omad tänavad. Erinevalt enamikest kloostritest, mis kasinusele rõhuvad, lahendati seal asjad ikka väga Peruu moodi. Kuna enamik nunnasid olid rikaste perede teised tütred, kes lihtsalt pidid kloostrisse minema, siis leiti, et miks mitte anda neile kaasa ka teenijad ja igasugu luksasjakesed, et luua neile kodune elukeskkond. Sellele asjale said muidugi usutegelased ükskord jälile ja lõid korra majja.

Ilus klooster oli see küll – valgetele seintele olid osavasti maalitud värvilised lilled ja linnukesed ning nagu ma aru sain, sealsed nunnad uskusid armastusse. Ühesõnaga, üsna helge kohake.

Jalutasime veel Arequipas ringi, vaatasime Plaza de Armast, kus mu ema ründas tuvi, ja veendusime selles, et tegu on ikka tõelise turistilinnaga. Kõikjal käisid ringi rõõmsad matkasaabastes gringod ja igasuguseid restorane-kohvikuid, mis näisid stiilse sisustusega, oli ka meeldivalt harjumatult palju.


Traditsiooniline veekogusse kukkumise pilt



Järgmisel kahel päeval võtsime täpselt sama tuuri Colca kanjonisse, mis Theagi oma vanematega. Esimesel päeval hakkas mul paha, aga õnneks kohtusin ma Chivays ühe eriti sõbraliku kollase koeraga, kes mul keelega üle näo tõbmas mitu korda. Sellised sõbrad aitavad alati enesetunnet tõsta. Mu emal hakkas kahjuks hiljem palju halvem aga hoolimata sellest õnnestus tal kõik ronimised kaasa teha. Igaljuhul me jalutasime ringi ja ronisime mägedes, käisime kuumaveebasseinides ja mitmetel turisirestorani külastustel.

Enne Cruz del Condori vaateplatsile minekut tekitas kogu meie seltskonnas suurt elevust üks jänes, kes kivi peal istus. (tõenäoliselt sellepärast, et kõik arvasid, et ta jääbki ainsaks metsloomaks, keda näeme). Aga võta näpust! Nägime kahte kondorit ka. Seal vaateplatsil on absoluutselt võimatu mõnda kondorit maha magada, sest kogu turistimass hakkab karjuma ja kilkama kui mõni uhke lind peaks suvatsema ennast näidata. Ja läbides tee kõige kõrgemat kohta (4910 m), saime lumesadu!


0 Comments:

Post a Comment

<< Home